Jälle miskit uut siin ilmas kogetud. Kuna apelsinis on nii tore koht, kus põhimõtteliselt tasuta ($20) hambaarsti saab külastada, siis ma ikka üritan korra aastas kontrollis käia. Läksin mina siis eelmine nädal ilusasti kohale, tehti järjekordselt väga korralik kontroll neljanda aasta hambaarstitudengi poolt (hambad, igemed, suu sisemus sh. keel, lõualuud, kael ning kukal). Kõik oli ok, välja arvatud mu tagumise hamba plomm, mille ma paar päeva tagasi nätsuga tükkideks närisin. Panime siis uueks nädalaks aja kirja, et teeme sügavpuhastuse ning kui aega jääb siis ka plommi korda. Kui ma end uuel nädalal kohale vedasin, oli tuju hea. Mis on minu puhul üllatav, sest ma tavaliselt enne hambaarsti pablan oma närvid välja.. Aga kuna mul järjekordselt ülimalt äge tudeng oli, sis oli tunne nagu läheks heale söberile külla. Saib ilma pika ootamiseta kohe hopsti tooli ja puhastus võis alata. Töö käigus sain mitu korda kiita, kui hea suuhügieen mul ikka olevat ja neil vaid kiirelt tööriistadega mu kikud üle käia tuli. Hakkas ta sis viimaseks etapiks mu hammastele mündimaitselist läiget peale poleerima.. kui ma tundis kuidas mul lõuad äkki krampi tahavad minna ja kerge higi nahale tuli. Ma küll hakkasin oma varbaid ja jalgu ringitama, et mõtted eemale saaks, aga tunne läks aina hullemaks.. niiet ma pidin oma käpa püsti ajame, ja suht hüppasin istukile, sest no nii paha hakkas. Midagi ma seletasin, et mul kõik käib ringi ja virvendab. Pakkusid mulle vett ja miskit magusat (hehee hambaarstilt kommi jei)..aga ega ma vist midagi vastata suutnud, kõrvus hakkas vilisema, kere kattus üleni higiga ning silmade ette tulid tähed, kuni pilt eest uduseks ning halliks läks. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et sussver kui halb mul ikka olla on ja et miks see niiiii kaua kestab (kuigi reaalsuses vast paar mintsa ), kahmasin kõrvalt joogitopsiku ning kaanisin selle alla, et no äkki aitab (õnneks ma ikka päris pilti tasku ei pannud, aga see on kõige lähedamal mis ma minestusele olnud oleb..võeh). Vaikselt hakkas parem, mille järgi mult kohe vererõhku mõõdeti ..nad kordasid seda omavahel ja ma tean, et ma küsisin ka neilt, et palju näitas, aga eks ma olin natuke teisel planeedil veel, niiet vastust ma ei mäleta. Igastahes taheti, et ma kohe kellegi endale järgi kutsuks, aga ma ikka palusin, et äkki teeme selle poleerimise lõpuni, ainult kolmveerand hambad katta jäänud (ja ma vaikselt lootsin, et mu minestamised tolleks päevaks tehtud ning saame ikka plommi ka parandatud). Jäid peale väikest arutamist nõusse, ja käskisid kohe käe üles tõsta kui natukenegi paha peaks hakkama. Seekord jätsid tooli istuvasse asendisse kah, niiet mu pisike tudeng kikivarvul mu suu kallal askeldama pidi. See poleerimine võttis maks paar mintsa aega, aga juba mul jõudis see sama hirmus tunne peale tulla, õnneks ma suutsin ikka lõpuni vastu pidada aga plommi parandusest kahjuks enam juttugi ei saanud olla.
kataloof.wordpress.com 