Jahuvaba musta oa brownie

Kui sa miskit mu blogist järgi küpsetad, sis palun proovi seda! No mul pole sõnu kuiiiii maitsev ja mittetervislik see tundub. 

Iseenesest on seda lihtne teha, lihtsalt esimesel korral pidi korralikult retseptil silma peal hoidma, et ikka asja saaks (kuigi olgem ausad, ma natuke kahtlesin, et sellest miskit nii head välja tuleb)

  • 250g musti ubasid (kurnatud)
  • 2spl kakaod
  • 40g kaerahelbeid
  • 1/4tl soola
  • 75g vahtrasiirupit (või mett või agaavisiirupit)
  • 2spl suhkurt
  • 40g kookosõli
  • 2tl vanilla ekstrakti
  • 1/2tl küpsetuspulbrit
  • 130g šokolaadi (mina hakkisin sisse 6tükikest bitterit + 30g martsipani + 2kuhjaga peotäit kreeka pähkleid + mina veel lisasin 1tl vähese veega lahustuvat kohvi, sest no mida kohv paremaks ei teeks, eksju onju)

Oad korralikult ära loputada ja sis kõik köögikombaini visata, va šokolaad ning ühtlaseks massiks pöristada. Seejärel lisada šoks ning läbi segada. Taigen pisikesele pannile valada ning 180kraadiga 15mintsaks ahju pista. Lahtilõikamisega oodata vähemalt 10mintsa, muidu voib ära laguneda. Mina tegin veel kiirelt bitteri ja mandlipiimaga shoksise vööba kah peale…


HEAD ISU 😍

Advertisements

Hambaarstil minestamine – ✔️

Jälle miskit uut siin ilmas kogetud. Kuna apelsinis on nii tore koht, kus põhimõtteliselt tasuta ($20) hambaarsti saab külastada, siis ma ikka üritan korra aastas kontrollis käia. Läksin mina siis eelmine nädal ilusasti kohale, tehti järjekordselt väga korralik kontroll neljanda aasta hambaarstitudengi poolt (hambad, igemed, suu sisemus sh. keel, lõualuud, kael ning kukal). Kõik oli ok, välja arvatud mu tagumise hamba plomm, mille ma paar päeva tagasi nätsuga tükkideks närisin. Panime siis uueks nädalaks aja kirja, et teeme sügavpuhastuse ning kui aega jääb siis ka plommi korda. Kui ma end uuel nädalal kohale vedasin, oli tuju hea. Mis on minu puhul üllatav, sest ma tavaliselt enne hambaarsti pablan oma närvid välja.. Aga kuna mul järjekordselt ülimalt äge tudeng oli, sis oli tunne nagu läheks heale söberile külla. Saib ilma pika ootamiseta kohe hopsti tooli ja puhastus võis alata. Töö käigus sain mitu korda kiita, kui hea suuhügieen mul ikka olevat ja neil vaid kiirelt tööriistadega mu kikud üle käia tuli. Hakkas ta sis viimaseks etapiks mu hammastele mündimaitselist läiget peale poleerima.. kui ma tundis kuidas mul lõuad äkki krampi tahavad minna ja kerge higi nahale tuli. Ma küll hakkasin oma varbaid ja jalgu ringitama, et mõtted eemale saaks, aga tunne läks aina hullemaks.. niiet ma pidin oma käpa püsti ajame, ja suht hüppasin istukile, sest no nii paha hakkas. Midagi ma seletasin, et mul kõik käib ringi ja virvendab. Pakkusid mulle vett ja miskit magusat (hehee hambaarstilt kommi jei)..aga ega ma vist midagi vastata suutnud, kõrvus hakkas vilisema, kere kattus üleni higiga ning silmade ette tulid tähed, kuni pilt eest uduseks ning halliks läks. Ma mäletan, et ma mõtlesin, et sussver kui halb mul ikka olla on ja et miks see niiiii kaua kestab (kuigi reaalsuses vast paar mintsa ), kahmasin kõrvalt joogitopsiku ning kaanisin selle alla, et no äkki aitab (õnneks ma ikka päris pilti tasku ei pannud, aga see on kõige lähedamal mis ma minestusele olnud oleb..võeh). Vaikselt hakkas parem, mille järgi mult kohe vererõhku mõõdeti ..nad kordasid seda omavahel ja ma tean, et ma küsisin ka neilt, et palju näitas, aga eks ma olin natuke teisel planeedil veel, niiet vastust ma ei mäleta. Igastahes taheti, et ma kohe kellegi endale järgi kutsuks, aga ma ikka palusin, et äkki teeme selle poleerimise lõpuni, ainult kolmveerand hambad katta jäänud (ja ma vaikselt lootsin, et mu minestamised tolleks päevaks tehtud ning saame ikka plommi ka parandatud). Jäid peale väikest arutamist nõusse, ja käskisid kohe käe üles tõsta kui natukenegi paha peaks hakkama. Seekord jätsid tooli istuvasse asendisse kah, niiet mu pisike tudeng kikivarvul mu suu kallal askeldama pidi. See poleerimine võttis maks paar mintsa aega, aga juba mul jõudis see sama hirmus tunne peale tulla,  õnneks ma suutsin ikka lõpuni vastu pidada aga plommi parandusest kahjuks enam juttugi ei saanud olla. 

Kaks uut vegan katsetust

Mind on juba mitu mitu nädalat isutanud Narva küpsised. Siit neid loomulikult osta ei saa, ja pealehakkamisest on siiamaani vajaka jäänud. Täna lõpuks võtsin end käsile, käisin poes õunapüreed ja kakaod ostmas ja tehtud ta sai! Ja seekord ei olnud mingi patt ka lusika kaupa taigent näost sisse ajada, sest seal sees ei polnud miskit toorest muna ega keskit. Retsept ise on jällegist imelihtne (eriti kuna ma oma margariini mitmeks tunniks välja jätsin ja seda vabsjee enam musklite väel klobima ei pidanud)

  • 175g nuttlex (taimne või)
  • 125g suhkrut (80g kookossuhkrut + 45g pruuni suhkrut)
  • 60g õunapüreed (muna asemel) /just praega avastasin, et ma pidin sinna tegelikult ühe teelusika täie küpsetuspulbrit ka panema, hmm no eks järgmine kord, aga küpsised tulid selleta kah heamid/
  • 2spl vett
  • vaniljet
  • 225g jahu (125g tatrajahu + 100g nisujahu)
  • 2spl kakaod.  

Vahustada või + suhkur, lisa vesi-vanilje-“muna” ning lõpuks jahu koos kakaoga. 200 kraadisesse ahju ja 10 mintsaga on need maitsvad poisid nagu niuhti valmad!

Välimusele ei pole mõtet seekord erilist tähelepanu pöörata..mul ei olnud mahti neid ilusaks mätsida, niiet pläratasin nad lusikaga lihtsalt pannile..

Teine katsetus ei lähe aga mitte õnnestunumate hulka, vähemalt mitte minu arvates. Olen juba pikemalt jälginud kuidas kõik reivivad uue vegan juustukastme üle. Isegi Merga tegi seda ja kiitis taevani. No ma pidin ka siis omad katsetused ikka ära tegema.

  • 360g kartulit
  • 135g porgandit
  • 50g oliivõli
  • 125ml vett
  • 1 tl soola
  • 1 spl sidrunimahla
  • 40g maitsepärmi
  • 1/2 tl küüsluagupulbrit
  • 1/2 tl sibulapulbrit

Keeda kartul ja porgand. Viska kõik blendrisse ja keeruta kuni kreemjas.

Ok. Mu oma paha võibolla et ma ained köögikombaini viskasin blenderi asemel, aga mul ei polnud blenderi jaoks käepärast anumat. Igastahes jäi see mass nagu püreesupp..võibolla tõesti oli mingi juustune järelmaitse, aga et seda taevani kiita ja kummardada et halle effin luujah see on ju palju maitsvam kui päris juust…eks maitsed ole muidugi erinevad ka, aga las ta siis jääda. Mingi päev laseb selle kupatuse blenderiga läbi, vaatab kas annab veel päästa või peab supi pähe ära sööma 🙂

Update: see juustukaste on hoopis parema maitsega, peale külmikus seismist..läks nii pelmeenidega, vrapis kui ka ahjukartuliga. Nii kuum kaup hetkel, et mul seda juurde teha paluti!

Totralt lihtsad vegan kuklid / scones

Omg avastasin täna mingi eriliselt lihtsa retsepti ja seda seekord tänu facebookile…mulle jäi see silma oma kolme koostisosaga ja kuna mul üllaülla kõik asjad kapist kohe võtta olid, sis miks mitte proovida.
Taigen on imelihtne,
1 tass kookospiima (ainult too paks osa purgist)
3 tassi isekerkivat jahu
1 tass mineraalvett/limpsi (midagi mis mullitaks)

Segad need imelised komponendid kokku kuni tükke ei pole enam ja sis teed käed jahuseks ja vorbid kuklikesed valmis. Voilaa ja umbes 25mintsaks ahju..

FullSizeRender 3

Ma söib soojalt neid nuttlexi ja aprikoosi moosiga 

FullSizeRender 2

Järgmine kord kui ma nisujahu endale jälle lubada võin, sis ma kindlasti tahan neid uuesti teha, aga lisaksin nt shokolaadi tükke sisse või martsipani ja pähkleid, et neid saiakeste pähe ära saaks süüa 🙂

Never enough..

Too lugu  ❤️ .. enihuu ma käisib oma sünnipäeval kinos The Greatest Showman’i vaatamas. Film mulle väga meeldis, kuigi  ma heliga vabsjee rahule ei jäänud, niiet ma isegi kinno tagasisidet pidin kirjutama, et mis värk poisid, mis soundiga juhtus!? Ok ma muidugi salamisi lootsin, et äkki pakutakse tasuta uuele seansile tulla….hmm aga mulle juba enne kirjutamist korrutati, et need omanikud on nii ihned, et hea kui sa sealt vastusegi saad. Olgu, sis peaks hea meel olema, sest palja vastuse ma neilt sain..nad kontrollisid siit ja sealt, tol õhtal olevat lihtsalt nii kuum olnud ja kino inimese täis (peale meie oli saalis veel 10 inimest! aga ok teisi saale ma muidugi piilumas ei käinud ..), et võibolla tõesti sai heli natuke kannatada, aga nüüd olevat kõik korras ja ma julgelt neile külla minna võin!

Igastahes tuli mulle see lugu täna jälle meelde, ja no ma valetaksin kui ma ei ütleks et see laul on mul vähemalt 20 korda järjest ripiidi peal olnud ja iga kord mind üha uuesti kananahaga vallutab.. aga ma ei saa enam isegi nii lihtsast asjast mõelda, et mis ma süüa tahaks, ilma et mu peas keegi vahele ei laulaks never ENOOOOUUUGH NEVER NEVER … 😝

 

 

..it is a joy!

See aasta tuli Austraalia päev eriti uhkelt tähistades…

– poolik croissant ja pool riba peekonit (eiei mitte notsu oma, täitsa vegan) (ülejäänud ma kugistasin ülihelikiirusel alla enne pildi tegemist, kuna nii meeletu nälg olib)

Enne seda nukrat vaatepilti, jõudsin ma teisest peekoniribast õnneks spinatiwrapi kokku keerata ja see maitses ka imeline. Too peekon sai ostetud põhjusel, et ma kunagi vegan oma maitsnud polnud ja nii isutas miski soolase ja krömpsuva järele; ja no croissant- pühade puhul võib ju 🙂 Igastahes jäin ma mõlemaga väga väga rahule!

Eila aga sai selle eest üks eriti asjalik ja maitsev öhtusöök valmistatud.



Selline lasagne isu oli peal, aga kuna plaate ega viitsimist ei polnud, tuli mingi pasta kokku keerata. Algul mõtlesib, et teeb peekonitükid pannil ja pasta potis, segada ja voilaa. Aaaga kuna mulle kahe käpaga appi tuldi ning kapis tapioca jahu silma jäi, tulib idee kastmeke sellest kokku möksida. Ei miskit fancyt, pannile läks sibul, küüslauk, peekon, Malaisia marinaadis tofu, oliivid, päikesekuivatatud tomatid, tapioki jahu, kaerapiim, roheline sibul, sool+pipar. Too jahu teeb nii head tööd paksendajana, et järgmine kord võib julgelt vähem panna. Ning see kooslus pastaga olib taevalik! Peale veel veg juustu ja nomnomnom.

Food o’clock

Tegin eila vanaaasta puhul esimest korda mandlivõid. See näeb täpselt välja nagu piparkoogitaigen, aga väljanägemine ja maitse ei lähe vabsjee kokku. Ma nii hea meelega lisaksin sinna sisse piparkoogi maitseaineid, sest see maitse tundub kuidagi nii vale! 

Kõigepealt röstisin mandlid ahjus ära (peaaegu oleks kärssama ajanud, sest ma samal ajal otsustasin, et oleks heam idee teises toas pabereid sortida)..aga ega nad kaua taha, toppisin eelsojenemata külma ahju juba ja sis vist lasin olla 15-20mintsa


Pole veel korralikult toda söönud, ainult nii palju kui kausi äärt kraapides maitseks üle jäi. Aga miks ma seda üldse tegema hakkasin, sest ma nägin ühes blogis kuidas seda topiti banaani peale ning sinna omakorda datlid otsa ja sis keerati salatileht kogu kupatusele ümber. Tundub nii vale kombo, et kisab kohe proovimise järgi 😁

Kuna siin juba söögijutuks ära läks, sis väiksed pildid meie selle aastasest minimalistlikust jõuluõhtusöögist kah.


– maguskartuli laastud, pisike löhepoiss ning spinat-kurk salatiks; joogiks seekord Schweppes vaarika-laimi mineraalvesi

Ja et mandlite lainel jätkata, sis magustoiduks magussoolased meega röstitud mandlid (pildi kvaliteet on muidugi köh-möh, aga kellel sis aega)


Neid on nii lihtne teha, ja kui ühe võtad sis enam pidama ei saa …

Seekordsed kogused: 

  • 2 tassitäit mandleid kergelt ahjus ära röstida

Samal ajal pliital keema ajada

  • 4spl mett
  • 4spl vett
  • 2tl kookosõli

Seejärel mandlid sinna keevasse vedelikku susata, ning kuumutada ning segada neid kuni vedelik kadunud. Kuskile suurde anumasse (pruuni-)suhkrusoola segu valmis teha..neid nii oma tunde järgi, ma ikka pistsin paar korralikku supilusikatäit suhkrut ja soola nii palju, et maitstes aru saaks seesolevatest soolakristallidest. Ja sis voilaa mandlid sinna segusse ja segada segada segada. Kui sind häirib et nad omavahel puntrasse kokku jäävad, sis vala peale segamist küpsetuspaberile jahtuma.




Neli pikka aastat ootamist

Pole miljon aastat jälle mahti saanud kirjutama tulla…eks muidugi laiskus mängis siin ka oma tööd. Aga ma tegin üks päev üle hulga aja endale jälle keefirit (https://www.greenlivingaustralia.com.au/maintenance-free-kefir-culture-100)

Kui too 12h pärast valmis sai toppisib ta rõõmsalt külmkappi oma järge ootama. Aga vabsjee ei isutanud mind päevi ega päevi, nii ta seal nukralt istus. Kuni eila õhtul ma ei viitsinud mitte miskit öhtusöögiks valmistada, tulin ideele et teen keefirist kamasmuutit. Ja oi kui hea idee see oli !! 

  • suur banaan
  • 400-500ml keefirit
  • kamaluga kama
  • ports külmutatud mustikaid-maasikaid-vaarikaid
  • sorts vahtrasiirupit
  • paar mündilehte

Blenderisse ja voilaa siukne gurmeeõhtusöök valmis, et kandideeri või retseptiga meisterkoka saatesse

ps. ma ei vala seda kraanikausist alla nagu pildilt tundub, mult isegi paluti, et ma seda veel teeks; ja seda inimeselt, kes keefirit põlastab ja kama põhimõttest vabsjee aru ei saa.

Update number kaks: peale nelja aastat ootamist ja unistamist ostsin ma lõpuks endale otse farmeri käest karbitäie kirsse. See on see igavese homse mentaliteet, küll jõuab kuni hooaeg järjekordselt märkamatult mööda veerenenud on. Siia sobib ideaalselt pilt me eelmisest pisikesest mikrobussist. Ostsime ta koristusfirmalt, kleepsud peal ja puha- no siukne iludusKuna nende klepsudega mööda aussi liigelda ei tahtnud, sis pidin ma küüntega neid ükshaaval maha kraapima. Kaks pikka päeva võttis aega, et mõlemad pooled puhtaks saada pluss kapott ja tagaluuk. Ei polnud kerge töö! Aga tulemusega jäin ise vääääga rahule 😉  
ohh see maagiline “omme” mmmm küll jõuab..

Aga kirsside juurde tagasi, siis sellised maitsvad iludused, 22doltsi kahe kilo eest, could be worse I say


Munipühi ja Merga sünna

Ma ei pole eriline munapühi pidaja, või siis eriline millegi pühi pidaja, kui nüüd aus olla. See aasta oli aga ühel pühapäeval kaks tähtsündmust korraga. Nii et põhjust oli rohkem kui üks ning ekstra eriliseks tegi asjaolu, et me olime koos apelsinis tagasi, no seda ei juhtu ju iga pühapäev 😉

Laupäeval hommikul värvisime kõik lõbusalt õuest vildikatega kanamuni. Kõik nahistasid omaette nurgas, kuni igaüks sai oma kunstiteoga valma. Mõnel lendas muni kivitrepile koksti katki, aga too andis ainult karakterit juurde. Kui munad värvitud, sis võtsime Mergaga veel ette sibulakoortega värvimise. Valgeid mune meil kahjuks polnud, niiet tuli leppida pruunidega. Me kumbki polnud kunagi niimoodi neid värvinud, aga no seda huvitavam oli. Toppisime lillasid (peale värvimist saime muidugi teada, et need koored ei pole nii tugeva värvipigmendiga, niiet need mingit värvi ei andnud) ning pruuni sibulakoori, avokaadokoort (oleks võinud rohkem panna, väga ilus heleroheline värv jäi), tomativarsi ning kohvipuru. Keerasime nad lõngaga nõudepesulapi sisse ja hopsti potti keema. 



Pühapäeva hommikul oli mul üle mitme aasta võimalus Merga laulu ja koogiga üles äratada. Hommikusöök söödud, pakkisime piknikukoti toidu- ja joogipoolist täis ning sõitsime pool tunnikest eemale olevatesse matkarajale ning koobastesse. Võtsime esiteks matkaraja ette, 7km edasi-tagasi kõndi mööda heinamaid ning mäkketõuese. Aega võttis meil paar tunnikest, sest oli vaja turnida igalepoole kus vähegi sai ju, ning Mergad tegid paar kaljuronimisharjutust kah. Kolasime kahes erinevas koopas. Vägade huvitavad olid mölemad, oleks võinud ainult suuremad olla. Tagasitee tuli tulla suht jooksusammul, sest meil oli siukne paavo. 


Paavo tehtud, saime lõpuks oma näljaseid kõhtusid täitma hakata. Tegime shampat ning viimased munakoksimisvõitlused. Paar joogaharjutust 

ja JD koksi ning uinakut hiljem, läksime videviku saatel veel 700metrasele koopakaare jalutuskäigule. Ronisime nagu mägikitsed üles koopakaare otsa ning vahisime kuda päike üle mägede looja vajus. Kõik oli nii nii vaikne ning rahulik, ainult linnud laulsid ja tuul keerutas. Ronisime enne pimedat alla, et läbi koopakaare tagasi autoni jõuda. Aga kuna oli juba suht pime, sis me läbi kaare teed ei leidnud. Seal oli varing olnud, niiet me targalt arutlesime, et ju sis on tee kinni varisenud. Aga noh, alko sees ja muidu turnimistuhin juba peal, hakkasime koopakividest üles ja üles ronima. Küll oli ägens! Saime kõik ilusasti ühes tükis õigele poole kaljult tee peale tagasi. Kui saime paar sammu tee peal astunud, nägime mingeid treppe üles mäkke minemas. Oli küll juba pea kottpime, aga uudishimu ei andnud rahu. Kepslesime treppidest üles ning leidsime endeid koopasuust. Avastasime pimeduses koopakäike. See oleks nagu mingi koopamaja olnud. Palju erineivaid tube ning käike. Osad soojad, osad külmad. Osad suured, osad väiksed. Avastamist jätkus. Kahjuks meil ainult taskulampe kaasas polnud, telfid päästsid õnneks olukorra. Leidsime muidugi õige tee kah üles, kus kaudu oleks pidanud läbi koopakaare tegelikult tulema. Aga meil oli lõppkokkuvõttes palju parem ja huvitavam tee. Tagasi auto juurde jõudes oli kottpime, niiet sõitsime na kodu tagasi. Tegime Astit ning saime nuhitud naabrinetti, et Diktaatorit vaadata. Lõppu vahisime veel Ali G, ja nagu vanadele inimestele kombeks kobisime magama juba 12 ajal.

❤️

Pildipost

Mu maitseaine purkidest sai siukne mönus kogus karpe, mida palju lihtsamini teele kaasa tarida


Esimene öö telgis 😂


Essa öhtusöök karavanpargis (seivitud/kaotatud/leitud eesti öllega) ja et ikka vähem nõusid pesta oleks


Vaade Bribie saarele- parim seafood (mereannid) 

Bribie


Tomati pähe vihma käest päästetud maasikad (üks tädi pillas nad parklas maha ning jättis nood nukralt vedelema; need olid nii pirakad et ma kaugelt arvasin nad tomatid olevat; aga ära ma nad päästsid ning nahka pistsin)

Yeppoon ❤️ lemmar paik hetkel
Karavanpargist leitud kookospoeg; ookeanist päästetud emakookos



Koaala

Forsteris liivaküngastel hullamas

Nambucca heads- torm&päike käsikäes; me telk elas üle 50km/tunnise tuule/tormi/vihma üle 💪