Some of us think holding on makes us strong; but sometimes it is letting go

11 märts
õhtul 9aeg jõudsid Triin ja Kristi lõpuks siia 🙂 (nad on VIIS KUUD queenslandis juba olnud- just nad tulid ju !!) Käisime mäkis latramas, hiljem konvoisme nad meie armastatud tastuta campimispaika. Njahh, võib öelda et triinukas on veel ökonomistim kui meie oma Liziga 😀 55 oli ta suurim kiirus, kogu tolle 10 km teelõigul 😉
Järgmine päev said nad viinamarja korjamisse tööle, aga kuna teenimine käis bucketi pealt, sis ega seal mingit normaalset summat päeva jooksul kokku võimalik polnud saada.. istusime õhtul jälle mu juures ja arutasime igast variante.
Jutu käigus tuli välja, et neil juba oktoobriks (kui essa aasta viisa läbi saab) põrutavad nad nädalaks Hawaiile, sis mingiks kuuks ajaks Aasia ja sis koju. Teise aasta plaane seoses aussiga neil kummalgi veel ei pole. Ja nad ei jõua juba ära oodata milla siit minema saab. Nojah, aru saadav ka, nad pole pmst mitte midagi siin olles näinud ega teinud, ainult kas töötanud, üritanud töötada või tööd otsinud.
Neljapäeva ommikul oli hall, udune ja märg. Mina ei viitsind siukse ilmaga end tööle vedada, ja nagu hiljem selgus ei viitsinud seda Triingi 😉 Kristi tubli rahata aga pidi end viinamarjadesse vedama. Peale tööd aga selgus tösiasi, et kaua lõkerdatud nali standi kohta, peab siiski reaalsuseks saama. Triinukas oli elistanud juba Dinole ja nad said ülehomseks õunte pakkimisse koha. Jah , näod kõigil pikad, sest ega keegi meist omadega Stantis lõpetada enam ei tahaks !! Kiired hüvastijätud (järjekordselt !!), väiksed pildiseeriad, parimad-palavad tervituste edastamise palved minu pool kallile Ollule ja Nellale, soovid et vähemalt korra päevas ports õunu minu auks liinilt maha lastaks ja oma 10-tunnisele teele nad omadega asusid ( kuna triin kristil sõita ei lase(tal lubi pole)sis jah, jaksu talle) .

Õhtuks jäi kuidagi järjekordselt tühi tunne sisse, mis pani mind jällegi mõttele, et eks minulgi ole aeg edasi liikuma hakata. Sain küll veel lapsehoidjana lisatööd hetkel, aga ega toogi vist mind enam kinni pea.
Niiet kui kõik plaanipäraselt läheb, üritan algaval nädalal oma asjad siin korda ajada ja Newcastlesse Jessi juurde sõita. Mel pidi ka järgmine nädala lõpp sinna tulema, niiet mis olekski veel parim ajastus kui see ! Ei suuda ära oodata , et neid tšiikasid jälle näha saakd ! 🙂
Hetkel istun oma bridging viisa peal (alates juba 21 veebruarist), ja üritan välja selgitada kas mul võimalik kopsupilt Orange haiglas ära teha. Tahaks võimalikult kiiresti kaelast ära saada, kuna mul 19 aprilliks peab viisa käes olema. Sest sis on plaanis teha kruiis Sydney – New Zealand – Tahiti – Bora Bora – Hawaii . Ei jõua ära oodata enam ! Jei, ilusat pühapäeva 🙂Image

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s