uf00 jätkuks ..

Esimene pool by Merga 😉
(kuna uf00sse tuppa meid enam ei lasta)

24 dets.
Ommingul läksime na tööle aga peale kolme tundi oli kõik ning kuna kell polnd veel palju otsustasime, et põrutame siis Sydenysse ära. Väiksed shopingud ja teele me asusimegi. Sutike peale kolme tundi sõitu ja pimedaks jõudsime kohale koos vihmaga. Väiksed laulud ja siidrid parkimisplatsil ning korraks vett katsuma ning tagasi autosse vihma nautima. Kuna umbropsu tuldud,siis ööbima polnd ka kuhugi minna ja mis siis ikka kui puppi ära. Leti ääres kohtasime ühte kanadalast, kes üksi reisis ja seltskonda otsis. Paar shotti sisse, bla bla kuni pubi kinni pandi ning siis vallutasime lähedal oleva convinence store’i,et üksteisele päkapikku mängida,sest meile kõigile esimsed imelikud soojad jõulud ning jõulutunne null. Leppisime summa kokku ja asusime otsingutele, Katit taheti vahepeal juba poest välja visata, neile vist ei meeldinud me mängud. Lõpuks asjad sokki sisse saadud läksime hotellituppa jäkut ja veini proovima. Kuulasime siis mussi, tegime paar koksi, ajasime lissalt loba. Ma just kõige seltskondlikum eipolnd,kuna pool õhtut latrasin telfiga, mis teistele küll vist eriti ei meeldinud, wonder why. Õhtu sai juba ommikuks kui peale tunnist uinakut ärkasin meeletu kõrvavaluga. Ja kuna auto oli ka pargitud tänavale oli kähku vaja liigutada. Õnneks kodu oli olemas, aga kahjuks pidin esimese apteegi avamist 2 tundi ootama! Lõpuks sain kõrvatilgad ja valuvaigistid sisse ning tunnikese pärast inimese moodi tunda end. Ilm oli ikka sama koer. Uni, mis enne poolikuks jäi, sai autos edasi vaadatud. Lõpuks leidsime autole tasuta parkimiskoha ja võisime välla ronida. Käisime veel meie kanada sõbrjal Davidil külas ja tegime lõpuks kingid lahti. Saime siis 2 tennisepalli, viirukid, jalaketi ja kommi, njämmm. Kuidagi vajusime jälle kõik hiiglaslikul voodil tudusse, arvan,et asi oli ilmas. Lõpuks ei annud kofeiinivajadus ja kõrvavalu olla ning läksime oma teed. Kuna oli ikkagi jõulud ja kõhud tühjad,otsisime Katiga kohta kus korralik ommiku/lõunasöök teha. Lõpuks leidsime ühe pisikese kohakese,kus Kati võttis Bondi speciali,munad saiad , peekon kogu jutud.mina aga pannkoogid jäätisega. Ilus nagi välla, aga pannkoogi maitse oli võimatu. Ainuke mis heam maitses oli kuum sokolaad. c198fbcc-a9bc-4ddb-a54c-decdcc4c3d800Kuna õues oli külm ja märg siis olime korralikult sisse pakitud, mõlemal saapad jalas, sall/tekk ümber. Kuna polnud vahet kus siis persetada, leidsime tee tagasi Bondile oma tasuta parkimiskohale ning tegime väiksed tudud. Andsin ka Katile oma kingi üle – v8 kiirpaadiga sõit Kullarannikul, kus me tegelikult oleksime pidanud oma jõulud veetma ! Powernap tehtud, vaatama mis linnapeal toimub, mereäär oli küll rahvast täis,aga enamus kohad olid kinni. Inimesed otsingul,et kus mida veel toimuda võiks. Saime igast kutseid igadele aftekatele, aga kõikide imelikega ei saa kaasa minna lampi 😀 ! Selle asemel aga oopis mäkki ära. Kus kohtasime ka 2te kutti, kes olid olnud samas kohas söömas, tundsid meid saabaste järgi ära :D. Ise eestist ja siis nii külmunud. Kutid olid lõuna – ameerikast. Kõtud täis, tagasi tänavale, kus kohtasime paari kohalikku. Viskasime siis seal külma käes nalja ja otsustasime väiksed õlled teha nende pool, paar tänavat edasi. Vaikse chillax istumine kui välja arvata vaidlus,kas eesti on skandinaavia riik või mitte. Google meile otsest vastust ei osanud anda ja kõik jäid omadele arvamustele. Kuna koha omanik ise otsustas tudule minna ja ma diivanil juba poole silmaga unesid vaatasin, kolisime edasi Hanuuka(ei tea kuidas kirjutada) juurde, kus tühi tuba, kus ööbida, sest eelmine toaomanik läks aega veetma. Ommikukohvid sisse, hüvastijätud ning autosse, ilm oli veidike parem, kuid tuuline ning külastime veel Bondit, tegime pilte ja peale seda kodupoole aka Orange poole tulema. Väikne vahepeatus HIIGLASLIKUS kaubanduskeskuses,et toidukraami varuda. Sydneyst välja jõudmine võttis meil kokku üle 2 tunni! Ja nagu ikka olid meil bensuvarud jällegi nulli lähedal..kui lõpuks ometi ühte bensukat nägime, näitas meie lizzike, et sõita oleks saanud veel 3 km..järjekordne õnnelik juhus, aga no mitte ei saa aru, mis tollest veast juba ükskord õppida ei võiks !?

Ma suht surin oma kõrvavalus ning Kati tegi enamus sõidust. Tavaliselt kõrvavalust oli saanud mädane keskkõrvapõletik ning kuna mul enam kindlustust pole,siis arsti juurde minna ka ei tahtnud. Lootsin abi leida kõrvatilkadest,aga tundub,et tegin rohkem kahju, ühest kõrvast kuulmine raskendatud, loodame, et taastub ikka. Ega selleks päevaks muud midagi kui unne ära.

 

 

 

 

 

Peale jõul käisib veel mõni päev tööl, aga sis üks õhta saadeti sõnum, et kirsside pakkimist enam ei toimu ja et tulge järgmise päeva varavalges kirsse korjama. Aaga, tarkpead nagu me oleme, otsustasime, et käigu nad omadega pekki, ei lähe me kuskile korjama..küll me saame midagi paremat või siis viimases hädas viisapaprid ikka siin pisikese valsklusega ära kirjutatud.

Päevad möödusid mittemidagi tehas, sõna otseses mõttes! Vedelesime oma campimispaigas, ramsis, jõe ääres, töllerdasime linna vahel ringi..ja enamuse aja siiski veetsime unedemaal.

Paari õhtal saime kokku oma apelsini sepradega, tiirutasime autoga ringi ja fännasime mäkki.
Kuskilt tuli millagi ka jutuks, et lähme kõik koos sinti uut aastat vastu võtma. Mõeldud tehtud, sest me oleks enivei sinna läinud, nendeta või nendega..kirsid oleksid jäänud nii või teisiti pakkimata, too oli juba algusest selge. Eelmine öö venis muidugi pikale, niiet saime alles varavalges tuttu ära, leppides kokku et homme hakkame hiljemalt kell 2 liikuma.

Me ärkasime oma campimiskohas muidugi õite vara, sest palavus ei last magada. Sättisime end kokku ja läksime linna ära. Käisime shoplemas ja sirgendasime-värvisime juuksi ostukeskuse vetsus 😀

tüüpidega saime ühendusse alles vaevu enne kolme, nad olid just maast lahti saand. Saime kokku, neil jama, et autot ei saa. Arvasime et peame ikkagi kaksi minema akkama, kui sis viimasel hetkel selgus, et nad ikka saavad autu ja minek vähem kui tunni pärast !

Sõit sinna olib khmm, huvitav. Alkot ja möla jooksis ojadena..mille tagajärjel ketšup ( eiii, sooor – tomatikaste !) lõpetas tagaistme kastmena. Saime ta ikka pika itsitamise peale puhtaks (viska välja…VISKA AKNAST VÄLJA !!!!!!!!) ja sõit jätkus kuni lõpuks kesklinna lähedale rongijaama parklasse jõudsime. Klaustrofoobiat läbi lifti trotsides rongi ära..kus autojuht ka lõpuks meile järgi jõudis ja võib öelda et isegi möödus, sest ta käskis end näkku koguaeg lüüa, et ta ikka maa peale tagasi tuleks 😀

rongijaamast üritasime kõndida sadamasse et rakette heasti näha. Aga aega võttis nii palju, sest vahepeal tuli redbulli müümisega tegeleda, pilte teha, loomi imetleda, möliseda ja veel kord möliseda, niiet lõpuks pidime takso ikkagi võtma, et kuhugigi jõuaks omadega. Alla sadamasse me päris ei saanud, sest kõik oli aedadega takistatud, ja üle aia ronimisest ei tulnud seekord kah miskist välja. Ja no sealt edasine tssshhh …on hullem kui jõehobuse üritus koaalatada.

Siukses olukorras sindis pikka pidu ei saanud pidada. Varaommikul sõitsime orangesse tagasi.

Kohalolles tegime viie päevase vaikustuuri, mis lõppes reede õhtuse-öise viisapaberite ajamisega. Meie nn farmer kes pidi meile paprid ära kirjutama, aga otsustas et nüüd on õige aeg vahele jääda oma kanepikasvatusega. Ment oli tolleks ajaks tal ühe shedi läbi vaadanud ja avastanud 7 milli eest stuffi, ees ootas veel läbiotsimine kuuel shedil. Niiet jah, igaksjuhuks me tolle mehe nimega oma pappreid määrima ei hakanud.

Üks õhta tegime meie parkimiskohal öist hommikusööki, praadisime muni ja vorsti ja saia mida leotasime alla vodkaga. Vaesed naaberid, kes meie laterdamise pärast magada ei saanud, aga ega ommikusöök saa olla häbiasi. Tegime veel avastuse, et meie pagassi mahub vägade vabalt kolm suurt inimest pluss teddy magama ! Oma söömaaja lõpetasime natuke enne 7 ommikul.DSC_0077
Edasi tuli uut aastavahetust korraldama hakata. Algas vaikselt meie autopagassis kolmekesi viina lürpides. Me nautlesime toda liiga kaua, sest ükshetk avastasime et meil on maks 10 mintsa aega, et puppi-kluppi sisse saada. Mis pani meid olukorda, et me pidzhaamadega sinna minema pidime. Cheeeeeeeeeeeeck !

Olime peaaegu kinnipanekuni seal, lissalt üks hetk viskas nii üle see totakalt kleepuv permand. Kuna varbavaheplätadega olib, sis sai tantsida ainult ühe koha peal seistes 😀 ja peale kõige selle, läks mu kurguvalu hullemaks ja palavik tahtis vaikselt tõusma hakata. Üritades toda tekiila shottidega alandada, muidugi ei õnnestunud, sest oranges ei ole võimalik shotte osta. Kuna siin nii palju ohtlikke inimesi on kes end shottide näol veel ohtlikemateks jooksid. (mitte just kaua aega tagasi lasti seal maha üks..kõik nägid kes tapja oli, aga keegi midagi ei räägi. Pubi vahetas nime ja laseb lõbusasti edasi).

Autusse tagasi, lõpetasime viina, ja võtsime shotte listerine(suuloputusvahend)viina (mille väike jace oli meile ebatahtlikult kingituseks uusaastast jätnud. Väiksed tablakad sisse, viiemindane uni ja järelpiule ära, kus meid võtsid vasta poolalasti kutid ja suured koirad. Piljard, väääägada hea muss, merga kahtlused et teda uimastada üritatakse ja ta koguaeg uusi putleid pidi avama, erastrip piljardilaual, ahjus tehtud special juustukad..mmm, tantsimine..hommikune õuegrillimine, pisimotikaga tänaval tiirutamine jne. Kui mingi hetk päev oli jälle üle 35 kraadi kuum ja me autosse riideid vahetama suundusime. Kiire pesu tänaval, haarasime listerini omadega kaasa ja suundusime tagasi. Kuna elutuba koos telkuga oli sealelavate türruku seprade pool hõivatud, leidsime endeid kõõgipermandult avatud külmiku ukse ees igavlemas. Keegi meie superideega, et otsime basseini kellegi hoovilt, et jahutust saada, kaasa aga ei tulnud. Kuni üks hetk leiti imekombel shedist lastebassein, puhusime täis, külm vesi sisse ja viiekesta me sinna maandusime plus listerine, mida jätkus vaid meile kahele, sest kõigil teistel tõstis too oksereflekse esile. Tollest sai lemmer jook meil, nii hea kuum kui kurgust alla jookseb, ja peale joomist on hingeõhk ja hambad ka puhtust täi, mida su hing veel tahta oskaks soovida ! õhtuvidevikul lohistasime endi äraligunenud kered bassust välja ja kuna nood korteriomanikud kuskile ära läksid ja meie uut aftekat ei leidnud sis suundusime oma pagassi tuttu ära.

Ega kõige värskem uni too olnud, oleks üritanud nagu saunalaval tududa. Kuni mingi hetk jasoni ema meist mööda sõitis, ja meid oma koju käsutas 😀
Ja alates sealt on meil elukoht olemas..söök, kuum dušš..elekter ja internet 😀 nädala sees midagi erilist ei teinud..paar korda käisime tööd otsima, aga nojh, ausalt ei viitsinud sellega tegeleda. Üks õhta käisime 3 aastat tagasi kinnipandud haiglas, kuna seal on liiga palju pisikuid ja haiguseid sees, mida hävitada ei pole võimalik. Saime lõpuks ühest aiaaugust kõik end sisse veeretatud hakkasime otsima kohta kus hoonesse sisse saab. Kõik oli nii kinni kui kinni mutrite ja nauladega ja kruvidega tautud. Käisime autost sis muukrauda toomas (ära küsi mis jasonil see pagassis on) ja saime ühe ukse lahti..aga tuli välja et too oli ainult kontorid. Aga seal oli isegi elekter sees ja pehme vaip maas, niiet kui uut elukohta peaks vaja minema, sis koht on olemas 😉
aga jah, meie pingutustest hoolimata, me õigesse haigla hoonesse sisse ikkagi ei saanud ja meie üritamine lõppes esiukse ees, kui avastasime et seal on kaamera, mis meid filmilindile jäädvustab. Auch !!
Viimane apelsinipidu algas joomismänguga ja lõppes tollega, kus ma ülekere markerite kritseldustega kaetud olin 😉 Eelviimasel päival saime lubatud motikasõidu kah kätte (200).

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s